Kas keegi võiks nutta jõuluööl?

Kas keegi võiks nutta jõuluööl
kui kõikjal on rõõmu ja valgust?
Küünlatulede paitavais varjudes
süda heldib ja rahu on hinges.

Kas keegi võiks nutta veel jõuluööl,
hingevaluga rännates käia
või ekselda ringi ja otsida
seda rohtu, mis abi võiks tuua?

Oo - nii palju on nuttu sel jõuluööl!
On kodutuid lapsi, on nälga!
On hüljatuid, vaeseid, on vangisid,
kes küll tasuda võiks nende võlga?

Seal on patuga määrituid, ekslejaid
sünges pimedas, ahelad jalus.
Sest jõuluöö valgus nii kaugel on neist!
Orjad vaevlevad südamevalus...

Jah, paljud, nii paljud on ekslemas veel,
nad ei olegi Päästjast kuulnud,
et Jeesus on tulnud ja jõuluööl
Tema valgus ja arm on meil antud.

And suurim on Jumala otsatu arm,
mis kingitud sulle ja mulle,
on kingitud kogu maailmale:
Jeesus, Jõululaps sündinud meile!

Sest Päästja on tulnud, oo, Armastus!
Jumal lihaks sai Petlemma sõimes!
Jumal Päästjaks sai Jeesues Kristuses -
Immanuel, Püha, Kõikvõimas!

Seal pisarad muutuvad rõõmuks taas,
väsinud ori saab vabadusaarde.
Must süda saab valgemaks lumestki veel,
Jeesust jõuluööl Päästjana leides.

Kas keegi võiks nutta veel jõuluööl,
õnneõndsuse hardumushetkel?
Vaikselt vaadeldes Jeesuse ilu seal,
jõulusündmuse imede retkel!

Kas keegi võiks nutta jõuluööl?
Ei iial, ei iial enam!
Sest Jeesus on tulnud ja kõigile
sõnum Päästjast veel tänagi kõlab!

autor: Aune O. Eller